rõhk laiendab

Kuna Värske Rõhu endablogi on varjusurmas ning ebakindlas olekus tänu kontseptsiooni puudumisele, siis teen pisikese üleskutse.

Kõik, kes on reisinud ja kel huvi, palun võtke meiega ühendust. Otsime huvitavaid reisikirju, et neid siis avaldada.

Kel huvi ajakirja vastu, vaadake www.v2rsker6hk.ee ning kel konkreetne ettepanek kirjutage aadressil vr[ät]v2rsker6hk.ee.

Joel, istud brüsselis… kirjuta!

otsuseid ja tegevusi

Kool lõpetatud (homme panen ka ühe pildi üles).
Edasised plaanid on selged, leian tööd. Juba nii CV täiendatud kui ka Avaldus tehtud ja mitmele poole teele pandud. Asju uurides avastasin enda jaoks lõpuks ka selle Avalduse tähtsuse ning seal peituvad võimalused. Kasutasin neid täiega. Kirjutasin ja muutsin ja kirjutasin ning eemaldasin stiili- ja kirjavigu, sai kobe.

Tallinna sõites võtsin rongi kaasa eelmisest aastast pooleli jäänud Robert D. Kaplani Eastward to Tartary…

Raamat Kaplanile omaselt väga paeluv ning intelligentne. Kirjutaja räägib lahti ajaloo (õigemini siis mineviku) seoseid käesolevaajaga. Suuremalt jaolt siis, kuidas on toimunud arengud 1850ndatest käesoleva ajani, murdekohtadeks balkanile omaselt eslamtl Esimene ja siis Teine maailmasõda.

Lisaks marssisin kaubamajas muusikasektsiooni ja ostsin Lepo Sumera Seenekantaadi

Väga naljakas koorimuusika, ma hetkel seda juba 3 kord akuulanud ja ikka veel ei adu, et millega on tegemist. Igatahes on siin esitatud teosed kirjutatud vahemikus 72 – 85. Üsna huvitav ajastu Eesti muusikas.

Nüüd paar sloganit, mille Annikaga istudes ja teda lennukile saates enda jaoks välja mõtlesin:

-vaimult iseseisvaks
-tõde on surnud

PS. üks lisamõte. Kuna muusika DVDde valik on lauaall liig suureks paisunud tuleb nad asendada ühe 300 gigase kõvakettaga… 

ma naeratan

Elu armsamad hetked.
Eile oli lõpetamine, sai kursakaaslastega ja Rauli ja Külliki vanemate ja perekonnaga Antoniuse Gildi hoovis … emm… hängitud. Väga toredad perekonnad. Mirjam infiltreerus sajaga.

Sealt läksin kell 9 Agnega toimetusse tema bakat lõpetama. Selle lõpetamise lõpetasime hommikul kell 10.

Tulen koju, vaatan pangaravet. Raha natuke rohkem kui peaks. Lausa 160 krooni üle nulli… Ja siit see tuleb, Annika kallis sõber on kandnud summa üle selgitusega: et Illu saaks Tallinna …

tegevus kontoris

Hea vahepala, kuulata töö juures ooperit.
kavas mozarti “Don Giovanni”

mehed, ikka… tagasi

Kui Res Publica ilmus poliitikasse erakonnana ja saavutas hiilgavat edu ning mis seejärel lõppes nagu ta lõppes arvati, et rohkem nii teha ei saa. Tulla, lubada ‘uut’! Kuid nähtavasti unustati üks pisike asi – rahvuslus.

uuri seda jama

Niisis, mehed mis passite, meie tee viib… tagasi

ametlik

eksmatrikuleerimine seoses lõpetamisega nr. 1094 P2 12.06.2006

Ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punktide 6.1 ja 11 ning
Tartu Ülikooli nõukogu30. aprilli 2003. a määruse nr 4
"Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri" punkti126.1.1 alusel
eksmatrikuleerin alates 20.06.2006 seoses õppekava täitmisega
täiesmahus sotsiaalteaduskonna bakalaureuseõppe politoloogia
2443) õppekava üliõpilased

Ilmar Mihkelsoo

Koostaja:  õppekorralduse spetsialist Lii Lindpere
Allakirjutaja: õppeprorektor professor Birute Klaas

geniaalne

Austra kantsler esitas idee kuidas euroopa põhiseaduslepet elustada.
Samaaegne üle-euroopaline referendum. Lepe ratifitseerimsie kriteeriumiks oleks puhas häälte- ja riikide enamus.

Loe lähemalt siit

Tegevusetusest

Kuna minu enda armas (undava PSUga) arvutikene on häivatud kalli bakat kirjutava ja seega minu tööst oluliselt suuremat teadust viljeleva Agne poolt, siis ei ole mul muud teha kui lugeda ja lugeda. Toimetusse WoWi mind mängima ei lubata…

Niisis kaks tõika, esimene TMKst Vanemuise näidendit “Adolf” lahti mõtestades leitud mõte,

[...] Nägin oma silmaga, kuidas keskealine mees esietenduse lõppedes Hitlerile pikalt ja surmapõlgavalt heil’is – kahtlemata ebamäärases lootuses, et talle vastatakse. Võib-olla vastatigi. Võib-olla mehele tundus, et vastajaks oli kadunud Adolf ise.

Ning teine lugemussündmus leidis aset “Eesti ballaadid” libretot (kavas on laulude tekstid ära trükitud) läbi lugedes. Lugesin ja tuletasin nähtut meelde ning tahtsin ühte lõiku ühte kirjatükki viia, mida sõbrannaga elustada püüame. Kuid tutkit, tekst on nii hea tervik, et ükskõik millist tsitaati üritad luua, ikka kaotab see täielikult mõtte ja peaks konteksti selgitama. tahtsin ühele tegelaskujule anda mehetapja  oreooli peegelpildis (loe: “mehe tapja” asemel, siis poiss, kes tapab oma mõttes naisi – välise põhjuseta muudab nad vaenlasteks). Aga nagu mainitud, ei tule välja. Loen parem terve ballaadide teksti uuesti läbi ja naudin lihtsalt oma peas emakeele kadunud kõla.

veelkord arvutiparandusest

Ebaõnnestus.

Põhjus: pistik ei sobinud. Kellegi inseneri tõttu on 2isaline pistik PSUl ebavastavuses uue ventika 3emalisega.

Lahendus: kas rebin PSUst pistiku välja, teen toitekasse augu ja võtan vendile voolu emaplaadi PowerFan otsikust (CPU jahutuse kõrval tavaliselt) või lõikan juhtmed pooleks ja asendan uue venti 3ese vana venti 2sega. Aga tööriistu pole…

Ootan, millal raha saan ja siis lähen tevalosse või sinna akaabli asendusse. Ei taha uut toitekat osta, ei taha!!!!

Klassikasõbra elu on raske

veel üks lühipostitus.

Ma praegu avastasin, et ma ei saagi augustis Carl Orffi Carmina Buranat vaatama minna. Baritoniks on Jassi Zahharov ja seda lauljat ma absoluutselt ei kannata, ei tema häält ega tema olemust.

PS! ärme sellest räägigi, et mul pol 250 krooni piletirahaks välja käija, kuid sellegipoolest Verdi reekviemi tahan ära näha, eriti veel koos koreograafiaga
kava siit

monumentika

Loen hetkel viimast TMK numbrit* ning juttu on Estonia monumendi konkursist. Miks ma sellest üldse juttut teen, sest siin on Heie  Treieri artikli Linnaruumi võitmine: Estonia teatri monumendikonkurss sees autori poolt välja toodud üks mõte:

“Äärmiselt tore, et Tallinn saab vahelduseks ka positiivse sõnumiga Estonia-nimelise mälestusmärgi, tasakaalustades nähtust, mida Tõnis Vint on murelikult nimetanud “Tallinna surmakaareks” (enamik monumente on siin pühendatud kaotusele, justkui oleks see ainus põhjus mälestamiseks.”

Igatahes, siin jätan teema pooleli, küll osa lugejatest aru saab millele vihjan.

* vt. Teater.Muusika.Kino 05/2006:68-72

kuidagigimoodi

Ma pole kunagi ühte asja sisse elanud. Ma ei oska isegi siin seda täpselt defineerida. Et millele ma viitan ja millest rääkima asusin? Näiteks võin tuua sündmused elus, mis peaksid nagu tähtsad või mingisuguste väravatena toimima. Kui kunagi tagasi vaatad, siis on need väravad need läbi mille ajalugu ja ka ennast defineerid – mõistad.

Näiteks sõjavägi. Väga paljudele on erilise tähtsusega Status Quo lugu You’re in the army now. Mul pole kunagi millegi sellisega mingit assotsiatsiooni olnud. Ma oskan küll lahti seletada neid tundeid, mis sellega olema peaks jne. Kuid ikkagi mäletan kõige rohkem paari momenti sellest eluperioodist.

Esiteks viimane moment Agnega. Päev ennem lahkusin temast Nõmmel bussipeatusest, sõitsin koju Sauele, et siis hommikul kell 6 PRKOsse minna. See on tähtis värav, sest selle unustasin pikaks ajaks. Täpselt 10 kuud ja 28 päeva kui täpne olla. See tuli meelde peale sõjaväest lahti saamist. Täpsemalt tuletas seda mulle Agne meelde, sest alles siis hakkasin taipama, mida tema läbi elas sellal kui mina mõtlesin enesekeskselt vaid enda peale. Olin ju mina keda ‘meheks tehti’. Nüüd mõistan kui loll ja sõge mõtlemine see oli. See kogemus muutis mind avatumaks omaenese ümbruse üle. Inimesed, kes minust hoolisid, neil oli halvem.

Teine oli PRKOs istudes ja bussi oodates. Ümberringi kogunesid mu tulevased teenistuskaaslased. Mu tulevane jaokaaslane nii õpperühmas kui noorem-allohvitseride kursusel istus mu vastas, heitis mulle pilgu ja naeris hääletult. Pärast ta NAKis meenutas seda ja ütles, et ma poleks uskunud, et ’sellest’ keda ma seal näen saab üks sõpradest.

Kolmas oli esimene öö. Lesisin silmad laepoole Tapa sõjaväelinnaku vana kasarmu kolmandal korrusel. Kuna tegemist oli 2. juuliga, siis öö oli valge ja ma polnud ainuke, kel silmad lahti. Hommikuvõimlemine tehti karm ning olin paar minutit suremise äärel, kuid õnneks oli see erandlik. Ei harrastatud vene sõjaväge, kus nii mõnigi elu on jäädavalt kustunud hommikuvõimlemise ajal. Igatahes on see kolmas tegelikult kõige erksam moment üldse. Ülejäänud on lihtsalt rida kogemusi.

Teemat alustasin segasest veendumusest, et ma ei saa aru, mida ma ei jaga… edasi kirjutada ei oska ning ei tea, mida üldse kirjutasin.

ksenofoobid oleme

Larko kõneleb meile natuke eestlaste sallivuse suhtes. Ma nõustun temaga täielikult. Eriti veel vihjega orjarahvale. Ainult põllumehed ju. Pole kunagi eksisteerinud sellist asja nagu eestlastest kõrgklass (pean silmas siis aadliseisust, mitte lihtsalt jõukaid).

matsid oleme, kuid ärge muretsege mõni sõber mul teab väga intelligentseid töölisi. Kuigi, kes nende intelligentsi kallal norinud on, ikka nende samade töömeeste kultuurituse kallal.

Larko lobiseb : Värskeimad lood

spämmin

Naljakaid kuulutusi

leheneegri kirev maailm: Erakuulutuste rubriik

haridusest

Täna sattusin jällegi huvitavat artiklit lugema.

Newsweekis kirjutatakse Euroopa läbikukkunud haridussüsteemist tervikuna, nii kõrg- kui kesk- ja põhikoolisüsteemist. Seda nii immigrantide kui heaoluühiskonna kontekstis.

Näiteks Terje jaoks toon välja järgmise lõigu CPE kohta. Elik siis tudengite ‘mäss’ tööhõivepoliitika kohta kevade poole:

This spring, French university students scared of not finding jobs gave
the country a whiff of revolution. Their nationwide protests have also
paralyzed an entire nation’s attempts at labor-market reform—perhaps
the sine qua non for any revival of European economic growth.

See toob välja täpselt minu seisukoha selle mässu kohta, kus inimeswed ei mõista, mis tegelikult toimub. Keegi ei ähvarda neid. Üritatakse majandust krahhist säästa.

Lugege siit