ajalugu

Mäletan kuidas Saue kooli sildid hakkasid samuti NSVLi jaoks täbaratel aegadel muutuma.
Ülal olev silt rippus aastatel 89-91 Eesti Töörahva kommuuni nimeline Narva 2. Keskkool’i ukse juures

vanameeste ahistaja

SISU: vanamees ja peldik – osa 2

Täna hommikul seadsin sammud jälle tometusse ning kirjanduse maja suurest uksest sisenedes nägin, et vetsust väljus see pisike ja armas – kepiga – vanamees, kellele eile sülle (loe :näkku – siis on lõbusam) oleksin ilma püksata istunud (kui asjad oleks sinnani jõudnud).

Mind nähes pööras ta silmapilkselt ümber ja suundus tagasi vetsu ja keeras ukse lukku. Mul on nüüd siis igahommikune kullimäng kirjas, et kes ennem vetsus see puhas vms.

PS! soome keele oskajad. Ärge lugege sõnast ‘kullimäng’ midagi välja mida ma sinna ei kirjutanud. ma ei ropendanud!

ikkagi ju sõber

SISU: laiskvorstid määravad maailma, vähemalt teeme me seda mida ise naudime – magamist

Nii hea on omada sõbraga koodi. St. et ütled üht, mis tähendab teist ja ilma selgitusteta mõistetakse üksteist. Käime Rauliga utlibis bakandusega tegelema ja iga päev lubame kell 10 kohal olla. Iga hommik kui kell heliseb keerame teise külje ja laseme kenasti põõnates edasi

Rauli vastava postituse leiad siit

PS! etv24 uudis. Ühes loengus vaatasime pikalt filme balkanisõjast ning seal kus tehti kurja oli tema otseselt läbiviijaks. Suured ninad on suht nurka surutud, veel vaid karadjic ja mitmed väiksemad vaja mägedest üles leida.

einoh

SISU: lollid ja kirikud ja kaikad ja lihtsalt huumor

Täna avastasin IMP mailboxist PALJu kirju, mille dateering oli millalgi detsembri alguses ja mis kõik soovisid ajakirja tellida. terve hommiku vastasin neile ja nüüd olen ka vastuseid saanud. Ning mis ma avastasin… Toon teile ühe teksti näite enda meilist ning pakkuge, mis on valesti

>Numbrid saadan koos arvega kohe peale vastuse saamist
>
>
>
>Heale koostööle lootes,
>Ilmar Mihkelsuu
>VR müük

Mida teha, kui inimene ei oska omaenese nime kirjutada? Kasutada märki ‘X’, mis tuletab meelde, et just nägin raamatupoes sellist raamatut nagu Eesti peremärgid.

tualetid ja mina

SISU: ups, oih

Eile käisin Utlibis bakatööga tegelemas ning inimene on huvitav elajas, et kui häda käes siis jooksevad kõik ühte imelikku ja tavaliselt rõvedasse ruumi , kus siis küünitatakse poti kohal, mis on ei midagi muud kui lehter sinu, sinu väljaheidete ja solgitorustiku vahel.

Nüüd kaks juhtumit. Utlibi meeste tualett on selline normaalne koht, et seal ei ole putkades paberit saada. See-eest on eesruumis üks seinaga sama värvi plekist ‘katrin’ kus sees on tavaliselt kolm rulli. üks rull saab otsa kukub ülemine alla. Ei ole aga mina veel kunagi näinud, et sealt midagi alla poole kukuks. Alati küünitan seda sealt kätte saada. hea, et ma selline ökonoomse kehaehitusega olen, et mu käsi mahub igalepoole ja suudan igasuguste mobiili klahvistikega tegeleda, samas kus jõrmlased ja tibilased oma kämmalde ja küün-koledustega hätta jäävad.

Niisis, kuna kõik vähem või rohkem tsiviliseeru(i)misega kokku puutunud/puutuvad inimesed teavad, misasi on vets ja mida seal tehakse, siis asun lõpuks oma loo juurde. Kuigi ükskord sattusin ma Suudlevates Tudengites onaneeriva paksu mehe peale. istus poti otsas ja muudkui meelitas oma suguelundit, et see…

Olin utlibis järjekordselt ‘katrini’ kallal ja üritasin sealt paberit välja saada. Minu kämblad on ju kui pintsetid. Ei õnnestunud, lõpuks sain rullist kinni ja siis ma tirisin. Ei tulnud. Tirisin uuesti ja seekord elasin ovatoorselt kaasa. Ikka ei õnnestunud, siis kasutasin oma kehajõudu ja surusin seda asjandust. Tuli. Koos kolme kahhelkivi ja krohvipuru, tüüblite ja ‘katriniga’.

Kirjeldatud sündmus juhtus juba mõnda-aega tagasi. Kuid täna juhtus naaatukene teistsugune sündmus. Olin EKSis ja otoasin toimetuse koosoleku algust ning kuna need võtavad paar head tundi siis otsustasin käsi pesta ja ka ’seal ära käija ja ’seda’ teha. Marssisin rõõmsalt tualetti ja tõmbasin ust. Uks tuli lahti tavaliselt raskemini, kuid mul polnud mahti sellele tähelepanu pöörata, sest vaatasin kohe vetsu aknast välja ja tuvastasin, et väljas on pimenenud. Siis asusin käsi pesema ja seda tegevust sooritades tundsin, et vets haiseb kuidagi ebatavaliselt, sel hetkel keegi nuhatas ja siis ma pöörasin ning vaatasin poti poole ja sealt vaatas mulle üks imearmas ja imepisikene vanamees otsa. Olgu öeldud, et Kirjannduse maja tualetti suurus on u 1,5X1,5m. Loomulikult väljusin ma kohe, kuid ilmselt olin liiga traumeerivalt mõjunud, sest ka vanahärra lahkus 15 sekundi pärast. Nüüd mõtleme selle peale kui oleksin teise inimese vetsus olles sinna sisse marssinud ja talle sülle istunud või midagi muud kahtlemata ebameeldivat teha. Loodan, et vanahärra ei kannatanud depressiooni all, et keegi ei pane teda tähele…

PS! ajakirja nr3 tuli välja. Esitage tellimusi. raamatupoodidesse ilmub vast nädala jooksul vms

helbeid sõjast

SISU: loomulikult räägin aeg-ajalt sõjaväest

- Kompaniiülem (KÜ) seisab riviplatsil ja majandab. Mina olin tema läheduses ja majandasin oma asjadega. KU’l on käes ruupor, mis on konkreetselt maksimumi peale keeratud. See’maksimum’ tähendab seda, et kui hiir õrnalt sinna piiksutab, siis korrutatakse see umbes-täpselt miljoniga ja sellest piiksust paiskub 100m pealt mõni puu juurtega välja. Lisaks seisis KÜ ühe rühma kõrval, terve rühm on talle seljaga ja kuulab oma rühmaülema (RÜ) miskit monoloogi. Nüüd KÜ hoiab seda riistapuud oma rinnapeal nii et tal käed vabad oleksid. Kuid õnnetuseks tuleb tema juurde reamees-päevnik-virgats toimkonnast miskise teatega… Ja siis see päevnik-virgats laob oma kõva- ja selgehäälse ettekande otse ruuporisse.

Ma pole elusees näinud kuidas 200 poissi-meest niimoodi ehmataksid. See RÜ kes KÜ kõrval oma rühmaga majandas sai konkreetselt närvivapustuse ning rühmas lasi nii mõnigi püksi.

Vaatepilt oli igatahes võimas

- Inimesed nokivad nina. nad nokivad seda igal nurgal ja igal juhul, nii sobilikel kui mitte nii sobilikel. Üks reamees oli kutsutud ülemuse kabinetti, mingil teemal aru andma. Reamees marssis siis jalgu loivates kabineti ukse taha ja ennem koputamist hakkas nina nokkima. ja kohe väga põhjalikult nokkis. Just siis kui ta oma näpuotsaga aju sagaraid uuristas tegi ülemus kabinetiukse lahti ja jäi võpatades uksele seisma. Reamees vaatas talle suurte silmadega ja näpp ninas otsa. Mõne sekundi pärast hakkas reameehel aju uuesti funktsioneerima ning tati lirtsudes tõmbas ta näpu ninast välja ja andis au ning tegi oma tatise näpuga ettekande. Ülemuse nägu väljendas oi kui palju erinevaid asju.

Igatahes kõige nauditavam sõjaväes oligi juhtmega mängimine ja näha kuidas ise ja inimesed erinevates situatsioonides käituvad.

114013350688305528

SISU: järjekordselt kaks teemat

1) Kuningriik hobuse eest

Inimesed, keda ma tüütasin oma tänase kinnisideega teada saada kust on ülal toodud väljend pärit, ärge enam akrtke, ma ei tülita teid sel teemal no more. Ketrasin ja ketrasin seda oma peas kuni see hakkas väga-kohe-üli kangesti meenutama Shakespearet ja voilà: vaata siin tragöödiat Richard III’st

Vähemalt saab nüüd ilma selle mõtteta magama minna, st kui vaid und leiduks mulle.

2) Hinnavahe antikvariaatides

Üks Tallinna tuttav soovis hankida oma vennale sünnipäevaks Tsaar Saltaani – teate küll, seda va Puškini väljamõeldist – ning nii mina hea hing siis ratsutasin tartu antikvariaatide vahet. Imelik on vaadata kuidas täpselt sama väljaande hind võib varieeruda 100 eeku. Riia mäe, see alumisem antikvariaat igatahes ruulib. Seal on parem nii teenendus kui ka hind, ja kohvi sain kah. Igatahes lugesin Tsaari läbi ja nostalgitsesin ning sama tegin ka Boriss Godunoviga (ilma nostalgitsemata, sest see olla mu esimene kord seda näidendit lugeda).

hea päev, hea päev

helbed

SISU: mõningad helbed tänasest päevast ja minu peakoluseest

Helves Esimene-

Kas ajaloos on leidunud nii lolle inimesi, kelle suguvõsa on välja surnud seetõttu, et inimesed pole osanud paljuneda?

Helves Teine-

Kuidas nimetatakse Kalevipoega leedu keeles – Algirdas

Vot siis, seda genereerib mu pea kuulates ettekannet Leedu tänapäeva kirjandusest

kodus ja üksi

Üksinda kodus on lahe olla. Saab muidu teistele vastuvõetamatut muusikat nii kuulata, et ka kõlarid saavad end tõestada.

Täna kavas
Pagliacci ja Don Giovanni

äkki?

SISU: oh õudust, oh õudust

Järsku akrgas pähe.

Kui võimalik on, et vägistamisohver, kes selle tagajärjel rasestub ja sünnitab kaevatakse kohtusse vägistaja poolt ja nõutakse hooldusõigust?!?

PS: läksin vaatasin rauli blogi, et ehk miskit uut. Ei olnud, tal RSS kah ei funka, et normaalne inimene saaks operatiivselt infot kui isu on. Siis vaatasin, talle tehtud kommentaare, vaimustav? Ei tegelikult mitte, kõik on minu vaimulooming…

kaupsis juhtub

SISU: ..mhh… tänapäev!

Ilmar käis kaupsis rauliga. Üldiselt siblasime niisama ja otsisime mulle uut -soovitavalt 17” LCD – kuvarit. Ei leidnud, kuid läksime ka kaubamaja tehnikamaailma. Seal nägime muuhulgas ka IBMi nunnut läpakat, millel oli normaalsete inimeste jaoks tüüpilise touchpadi asemel ka pointer, millele Ilmar siis lapselikult naeratades osutasgi. 30 sek hiljem tuli meie selja taha turva, kes kordagi meile otsa vaatamata pobises, et “asju ei puudutata”. mina seletan, et ma NÄITASIN, tema “jah… ei näpita”, mina uuesti, et NÄITASIN, mitte NÄPPISIN, tema “jah..ennem kah näpiti, ei tohi näppida”. Huvitav kui out of touch olla saab?

Rauli kommentaar, millega hiljem ka agne suurima rõõmuga ühtis oli, et Ilmar lihtsalt tekitab inimestes Seda tunnet. Teate küll, põhjuseta viha vms.

Niisis, milles mina süüdi olen?!

Tänapäeva teeninduskultuur tähendab reaalsuses seda, et kuigi kõik on ehitatud üles ülimale tarbimisele, siis kõige ebameeldivam on olla klient ja selle kõige tarbija. Huvitav, kas turva teadis, et mul on kliendina temast suuremad õigused :p.

PS! istun ja mõtlen halbu mõtteid turva aadressil, loodan, et ta luksub sajaga

113996394223736813

SISU: raamatud on elu, loe luupi see loeb, mis see raamat on? Que Vadis

Suur oli minu üllatus, kui raamat.ee’st tellitud Sir Arthur Malory** teos “Le Morte d’Arthure” on ca. 1000 lk PB *-köide. Olin täiesti unustanud, et mida ja miks ma tellisin. Mäletasin et see maksis kuidagi 200 krooni, millest postikuludeks läks kõigest 19 eeku. See on, kui tellimuse täitmiseks läheb 5-6 nädalat. See on loomulikult odavam kui välismaalt tellides ja üheks eeliseks on, et hind on fikseeritud, ei ole kursside-tollide ja VATidega jampsimist.

Nüüd loen ning sisemiselt paitan ennast selle ostu eest, sest keskaegset ajalugu on väga huvitav lugeda. Eriti veel kui raamat on kirjutatud 15ndal sajandil. Huvitava tõigana on seda raamatut kõvasti lihtsam lugeda kui eesti keelde tõlgitud eeposeid nagu “Parzival” ja “Nibelungide laul”.

Siiani on kahju, et Dante “Jumalik komöödia” läbi lugemata on. Arvutis on see küll olemas, kuid hing ja silm ihkavad raamatut, mida saaks interdistsiplinaarsel ajahetkel riiulist krabada ja siis kuskil nurgas kükitades lugeda. See oleks kindlasti ka teos, mida saaks mõnel koosolemisel vaikselt lugeda kui joogi ja söögi ja jutuvahe peaks tekkima või lihtsalt mingi hetk aju nõuab värskendust ja inspiratsiooni. Võrreldav sellega, et mingil suvalisel hetkel hakkab peas kummitama miskine viisijupike ja siis omad kinnisideed sellega, mis lahtub kuni oled ideed rahuldanud, elik oled loo ära kuulanud ja siis tegutsed edasi. Minu tuttavate jaoks tähendab see pahatihti piinavaid minuteid mõne aaria või etüüdi või lihtsalt millegi neile mitte meeldiva helides.

*- PB=paperback
**- Raamatu ja teiste selles sarjas ja kirjastuses välja antavate väärt- ja vähem väär- ning lihtsalt väärteoste kohta vaata siit

——————————

Ja nüüd kaks viidet EPLi tekstidele, millest mõlemad mulle meeldivad.

Esimeses räägib kaarel tarand, et meile pole enam vaja presidendiinstitutsiooni
KAAREL TARAND: Presidendita Eesti on parem

Teises räägib brigitta davidjants, et eestlased plaksutavad naljakate kohtade peal. Eriti nõustun sellega, et mida kuradit nad muudkui oveerivad ja jalgu tatsutavad ja bravo karjuvad. Sead!
Tihti plaksutab Eesti publik millegi täiesti suvalise peale

Ja juba kolmandat kuud saan tasuta Arvutikasutajat postkasti… ei tea kelle andmebaas valetab. Noh, mis siis muud kui lugema.

riided rultsivad

Minge ja uurige, kuidas Tallinnast 80km põhjas asjad on. Kõik oleks korras kui nii palju Hanoi rocksi ei oleks.

Eriti tähelepanu väärib väiksemate ja nooremate naiste jaapani-armastus. Igasugused manga-effektid ja kõrvakesed. muidugi see seal praegu ka kõige müüvam kirjandus.

VIIIDE

113993834390348415

SISU: gary larsoni jälgedes ning nuga comsomolitani

Me kõik mäletame muinasjuttu Raspuntslist (ma parem ei üritagi seda nime korralikult kirjutada). Igatahes kui ei tule ette, siis tema oli see neiu, kes istus kõrges tornis ja viskas päästjatele/kosilastele/heerostele oma juuksepalmiku alla ja need siis omakorda ronisivad üles tema juurde.

Nüüd tänapäevase trendiajakirjanduse järgi peaks raspunts ju ühe vahva stiilimuudatuse tegema. Niisis järgmine kord kui ta oma kõrgesse torni üksinda hulkuma on jäänud ja torni vundamendi lähistele saabub järjekordne mees, kellel käed kibelevad ronida mööda raspuntslit üles. Siis mee shõikab: “Tibi viska köis alla!” ja Raspunts vastab: “Ma käisin juuksuris!”

tänavate närvelukustav möla

SISU: sitavesi kõrvadest voolama!

Niisis, tähelepanekud.

- Pitsapoes ostavad alkoholi ja eriti magusat likööri peamiselt mehed kes lähevad naistele külla. Meeste näotüüpe ongi ainult kahesuguseid, kas padujoodik või parm. Lõhna nüansse selle eau de hommes’ juures ei tähelda – kõik samas pajas.

- Pitsapoes käivad alkohoolik-naised omavad vaid kas a) närvilisi või b) ainult naeratavaid mehi. Selge, et mõlemal juhul on komplekse rohkem kui 500 euro eest. naeratavad mehed teevad lolli nalja ette ja taha ning on söravad kui milli-mallikad kui alkoholi ostetakse. Nende alkoholiks on viin ja magusad liköörid, lisaks lubavad nad naistel osta midagi magusat endale (siis naine ostab iseendale). B-kategooria jõhkard toimib samamoodi ainult, et kuna ta on närviline ja igaasja peale möhkab ja röhkab, siis on naine eriti ettevaatlik temaga suhtlemisel. Allajäämise kompleks vms. St et see naine teeb kõik endast oleneva, et mehel nii halb tuju ei oleks. tavaliselt ostetakse sel puhul vaid kanget õlut. Mõlemal juhul maksab arve naine, kuid naeratav mees tassib ise ühte kotti, jättes viinata koti naisele tarida ning pahur-koll jätab nii arve kui kotid naise kanda, tehes vaid ust lahti.

- Kaubamaja müüjannad. Üks müüjanna teisele: “Homme siis kell 9?”. vastatakse “Jah! Kohtume sillal”. “Mhm, sild on pikk, jõuab pooliku ära juua!”.

Seda kõike siis kassas ja klientide silme all, keda sel hetkel ei teenendatud.

- Kesklinna postkontoris on klientide järjekorranumbrite süsteem katki. Kõik pakkimajandusega tegelevad klienditeenendajad on pahurad ja närvis. Hoiatus, ärge viige neile kotti, mille sees on saadetus su lapsele. Saate peksa, sõnaotsesesmõttes tekitatakse vaimsed häired teile, visatakse miski ümbrik, pakkige ära ja tulge tagasi… ‘raisk’. Nii tehti siis 35 aastase naisega ja 70 aastase vanaemaga. Mulle öeldi, et LIHTPAKKE SAAB KÄTTE TEISELT POOLT – RAUCH!!! RAUCH!!! Loomulikult ma natuke liialdasin, kui ehk panite tähele. Aga siiski, niikui on väike kotermann süsteemis, inimeste inimlikud omadused kohe rentslis.

- Väike (14 vist) aastane poiss kambale, kus olid ka 3-4 tüdrukut: “ma ei kasuta kunagi kondoome, naised tehku aborte ÕHÕHÕHÕHÕ!”.

Minu fantaasias tekkis talle aluspükstesse vereloik ja pähe suur ja vihane muhk.