Miks meie rahvas teistsugune peaks olema?

SISU: Minu selle nädala põhiteesiks oleks -
IT’S ALL ABOUT SECURITY STUPID
Mugandatud variant Bill Clintoni 1992 aasta valimiskampaaniast, kus kampaania ajal aitas fookust säilitada fraas “It’s the economy stupid”. Selle kohta loed natuke lähemalt siit.

ID-kaardi põhiomaduseks on turvalisus. Olen valmis oma väiksema sõrme panti panema, et 90% kes te seda võibolla loete ei kasuta ID-kaarti elektrooniliselt. Järgnevalt toon ära pisema avangaardi Joelilt ja siis Henrik Roonema mõtteid elektroonilise isikutunnistuse kohta. Roonemaa ajaveebist tasub eriti tähelepanu pöörata kommentaaridele. Peeter Marvet kajastab teemat oma tahu pealt. Igatahes on selge, et projekt on unaruses, rahvas ei mõista seda sinist jubinat, mis neil taskus. Suuremalt arvatakse, et tegemist rahvalt raha väljapressimisega. Seda saan väita ka oma perekonna näitel.

Teile, kes te ehk olete kasutanud UTLIBis arvutiklasse, siis juhin tähelepanu, et kõigil masinatel on SMC olemas teie ID-kaardi tarbeks.

Joel kirjutas sellise tüki :

Kirev seltskond

Liberaale on mitmesuguseid – kui Eesti liberaalid enamjaolt toetavad ID-kaartide kasutamist, siis Suurbritannias on lood sootuks erinevad. Briti liberaaldemokraadid väidavad, et ID-kaardid on kulukad, ebausaldusväärsed ja ebaefektiivsed. Julgen väita, et seal saare peal on ikka täitsa lolliks mindud. Elagu kirjatuvid ja tigupost!

Hääletasin KOV valimistel ID-kaardiga, keegi ei varastanud minu koode ära ega korjanud ID-kaarti oma kätte, säästsin vaeva, et sõita 150 km kodumaile ja ühtki puud minu kodanikukohuse täitmise puhuks ka maha ei võetud.

Selle asemel, et ID-kaardid aktiivsesse kasutusse võtta, lubavad Briti liberaaldemokraadid, et sama raha eest tuuakse tänavaile 10 000 politseinikku. Pateetiline, kas pole? Ja valimised on alles kaugel.

Henrik Roonemaa: Pangad ähvardavad ID-kaardist loobuda

Paar lõiku viidatud kohast

Pankade üheks suurimaks mureks praegu on IT-turvalisus. Kogu maailmas näitab internetikuritegude arv hoogsat kasvu ning ka Eestis on isikute paroole varastatud (peamiselt vist keyloggerite abil) ja niimoodi pangaarvetelt raha välja kantud. Pangad sellest ise hea meelega ei räägi, ent tegelikkuses on nad siiamaani suurema osa (kui mitte kõik) sellistest juhtumitest kliendile kinni maksnud.

Pankade jaoks on see halb olukord, nemad saavad ise suurepäraselt aru, milline viitsütikuga pomm on koodikaardid, ent inimesed, sunnikud, ei võta ID-kaardindust omaks. Ühel hiljutisel seminaril rääkis Ühispanga esindaja, et nende netipanga tehingutest tehakse ID-kaardiga vaid murdosa ning ma olen kindel, et olukord ei ole parem ka Hansapangas.

Lisaks annab Peeter Marvet mitte just optimistlikku hinnangu Est-ID projektile

Ütleme nii, et 3,5 aastat riigi ja sk.ee asutajate süstemaatilist … apaatsust on minu kunagise tahtmise IDkaarti propada veidi ära jahutanud. Aga võibolla olin ma ise liiga sinisilm arvates, et raha ja riik kokku saades 300++ milli maksva projektiga midagi asjalikumat teevad kui “vaikselt tasku kaudu sügavad”.

Avardage oma arvutit

SISU: Lihtne on minu jaoks reegel, mis sätestab, et kui sa juba midagi ostad, siis katsu sellest maksimum välja võtta. Märksõnadeks on täna maksimaalne funktsionaalsus. Isegi odavate asjade puhul.

Kui teie veebikaamera on juba teab kui kaua tolmu kogunud ning midagi põnevat ja uut temaga teha pole, siis võibolla on lahenduseks järgnev. Server 2003 koosseisus on Windows Mediast arendatud võimas ja mitmetahuline tarkvarakomplekt. Kuid peamise eesmärgina nähti nii reaalajas kui ka eelsalvestatud ja monteeritud info edastamist veebikeskkonda. Nüüd õpetan kuidas oma vidinatega natuke veiderdada. Rõhk on seekord sinu masinal kui mitte meelelahutuse vastuvõtjal, kuivõrd hoopis võimalustele muutmaks arvutit edastajaks.

Ülevaade

Tänapäevaste arusaamade järgi on koduarvuti muutumas multimeediakeskuseks, mille kaudu suunatakse kasutajateni videod, heli jms. Ühesõnaga arvuti kui telekas-muusikakeskus ja mida kõike veel. Kuid lihtsa vaevaga saab seda protsessi pöörata vastupidises suunas. Hakata ise info vastuvõtmise asemel seda välja saatma. Kõige lihtsam on loomulikult osta veebikaamera ja suhtlustarkvara abil endast vestluspartneritele lisaks tekstile ka reaalajas pilti saatma hakata. Probleemiks sellise lahenduse korral on edastatava pildi kvaliteet, mis mugandatakse vastavalt programmi, mitte teie vajadustele. Loomulikult määrab igal juhul kvaliteeti eeskätt kaamera enda kvaliteet. Odava kaamera puhul on valgustundlikus ja resolutsioon puudulikud. Artiklit kirjutades kasutasin võimalikult odavat kaamerat ICatch IV PC Camera, mille müügihind jääb vahemikku nii ca 150-200 krooni.

Läheme praktikasse

Kuigi Microsoft on video-sisu veebi streamimisel suhteliselt uustulnuk, avaldab Media Encoder muljet. Soovitud tulemuse saavutab kiirelt ning käsurida vältivatele inimestele on väga õnnestunud kasutajaliides tõeliseks õnnistuseks.

Edastada saab nii pilti kui heli või mõlemat eraldi. Microsofti praktika järgi toetatakse vaid Winows Media formaate – WMA, WMV jne. Programmi käivitades on mitu valikuvõimalust ning nendega tutvumiseks pakutakse kohe omapoolset abi võluri näol, millest võib loomulikult loobuda. Kuid toome ära siiski peamised lähenemisvõimalused, millest hetkel keskendume võibolla peamisele – Broadcast a live event – mis edastab reaalajas infot üle võrgu. Võimalus on veel ka kasutada salvestamisvõimalust ilma netti saatmiseta jm. Valides reaalajas info edastuse netti, lastakse valida olemasolevatest seadmetest teile sobiv. Juhul, kui teil on arvutiga ühendatud pelgalt veebikaamera ja mikrofon, on asi lihtne. Kuid veebikaamera asemel võib kasutada näiteks videokaamerat või ka digifotokat. Usutavasti saab peale piisavat nokitsemist iga kaamera videot edastama. Siin jääb vaid soovida julget pealehakkamist tutvumaks oma kaameraga.

Bluetooth ühendus on teoreetiliselt võimalik. Kuid seda juhul kui saatja on läheduses. Tavajuhul kasutatakse ikka telefoni andmesidevõimalusi.

Kui seadmed valitud, liigume seadistamisega edasi. Järgmiseks on Broadcast method ja siin tuleb valida vastavalt operatsioonisüsteemile. Kui te ei kasuta Windows Server 2003 (kus Media Encoder on sisse ehitatud), tuleb teil valida Pull from the Encoder ning kui see tehtud, seadistame võrgu atribuudid. Õigupärast küll kasutatavat porti. Vaikimisi on selleks määratud 8080. Kui teil ei ole suurt vajadust seda muuta, siis jätke samaks. Vaba pordi leidmiseks võib kasutada ka kõrvalasuvat nuppu Find Free Port.

Selle valiku eesmärgiks on moodustada streaminguks vajalik aadress, millelt edastatav info on lokaalvõrgus ja internetis kättesaadav. Sisevõrgus vastab aadress mudelile: http://localhost:8080/, kus localhoston edastava masina nimi ja 8080 määratud port. Kui seda kasutades tahab mõni arvuti teie võrgus infot vastu võtta, peate localhosti asendama oma masinale antud nimega, sest muidu hakkab klient streami enda masinast vastava pordi kaudu otsima. Sealt ta otsitut muidugi ei leia. Väline aadress on loomulikult selline: http://xxx.xxx.xxx.xxx:8080/ . Tähele tuleks panna, et vaikimisi pannakse aadressiks sisemine IP. Kui aadressi mööda netti laiali jagate, siis asendage see oma välise – ühenduse – IPga.

Tavapäraselt on eesti püsiühendustel dünaamiline IP, mis iga kord sisse logides muutub. Kuid saab kasutada staatilist IPd, näiteks dyn.ee rakendust. Sellisel juhul saate kasutada nimelist aadressi. Staatiline lahendus on kasulikum püsiva edastuse korral ning juhul, kui kasutate rakendust sisu edastamisel mõnel kodulehel, kus muidu oleks probleemne muutuv IP.

Video edastamiseks on mitmeid kvaliteetseid ja vähem kvaliteetseid võimalusi. Nende toimivus ja mõttekus on loomulikult sõltuv kasutatava kaamera ja interneti ühenduse võimekusest. Sõltuvalt edastuse eesmärgist saab täpsemalt määratleda ka heli- ja streamingu kvaliteeti.

Kui soovite kohe tegutsema hakata, võite valida finish, kuid paar huvitavat võimalust on siiski veel.

Kui järgnevas aknas valida Yes, I want to add welcome, intermission, and goodbye video files, saate võimaluse kasutada intro, outro ja vaheklippe. Milledeks ei pea ilmtingimata olema programmi paigaldades kaasa pandud klipid. Kasutage teie enda poolt valitud videoid. Kasutada saab ka AVI faile. Selle tarbeks mugandab Media Encoder faili WMV vormingusse. Võiks arvata, et säärane protsess võtab üüratult kaua aega, kuid ei. Toiminguga saadakse hakkama minuti jooksul. Loomulikult oleneb kiirus nii andmemahust kui arvuti jõudlusest.

Programm kuvab infot näidates detailselt broadcastingut vastu võtvate klientide arvu. Aknas connections näidatakse ka nende IPd. Lisaks on võimalik kindlaid IP-sid määrates piirata vaatajate arvu. Programm toetab nii IPv4 kui ka IPv6 standardeid. Jääme ootama aegu, mil ühendused muutuvad võimekamaks ning ka üleslaadimise võimekus võrrelduna allalaadimisega on samaväärsem.

Lõpptulemus

Windows Media Playeris tuleb vastuvõtjal valida File → Open URL ning sisestada teie IP koos pordi numbriga. Vanemad versioonid Media Player 10’st vajavad edukaks vastuvõtmiseks koodekit, mis tõmmatakse automaatselt. Kui kasutate mõnd alternatiivset mängijat, siis on asi lihtne. Piisab mängijast, mis omab koodekit WMA ja WMV mahamängimiseks.

Veel võimalusi

• Kasutage oma fantaasiat. Antud võimalusi ei pea ainult konverentsiks või muuks tavapäräraseks video edastuseks kasutama. Teoreetiliselt on võimalik manipuleerida TV-kaardiga. Kuna ka TV-kaarti käsitletakse kui sisendriistvara (input device), siis on võimalik edastada TV kanalit läbi media encoderi. Mis kasu sellest oleks? Väga lihtne. Suuremalt jaolt on igal videokaardil TV-OUT ning selle kaudu saab vastuvõetud signaali suunata telekasse, omades veel üht kanalit. Kasulik, kui elad kaugel ja ei oma kaabeltelevisiooni. Siinkohal tuleb tähele panna, et kasutataks PAL koodrit NTSC asemel. Seda saab määrata Tools→Options alt. Mõningaid probleeme võib teoorias tekitada fps’de arv, mis PAL puhul on maksimaalselt 25 ning NTSC puhul kuni 30. Testi käigus see fakt häirivaks ei osutunud. Korraliku ühenduse korral see väga ei sega. Vajab natuke harjumist.

• TV-OUT on kasulik ka traadita kaamera puhul. Kaamera paikneb teises toas. Valvab näiteks beebit ning pilt sellest on kenasti televiisoris.

• Intrigeerivam võimalus on kasutada mõnd mobiilsemat seadet video vastuvõtuks. Ma ei pea silmas ainult sülearvutit. Kasutades mõnd nutitelefoni või pihuarvutit, millel on näiteks Windows Media Player peal, saab videot vastu võtta. Võibolla on siiski mõistlikum muuta oma masin podcasting’ serveriks ja edastada pelgalt audiot. Pocket PC tarbeks on olemast eraldi versioon Media Encoderist. Vihje neile meist, kes kasutavad erilist telefoni ja pihuarvuti sümbioosi.

Näpunäited

• Kui kasutate Encoderit selleks, milleks ta mõeldud on, ehk siis streaming video lisamine veebilehele, siis on parem mugandada videofail vastavalt heale või halvemale kvaliteedile. Nii on võimalus teie loomingut nautida peale kiire ühenduse omanike ka aeglasema ühendusega kasutajatel.

• Otsustades lisada suuremat hulka materjali, on mõttekam failid tükeldada peatükkideks või teemade kaupa, andes kasutajale võimaluse valida, mida ja mis ulatuses vaadata.

Viited Windows Media Encoder http://www.microsoft.com/windows/windowsmedia/9series/encoder/default.aspx Huvitavad vidinad Media Encoder’ ja üldse Windows Media Platform’ tarbeks. Sh. võimalus neile, kes kasutavad kahte monitori. http://www.microsoft.com/windows/windowsmedia/9series/encoder/utilities.aspx Kellel suurem soov antud teemale pühenduda, siis antud viide juhatab teid mitmekesisema ja avatuma programmi juurde. VLC võimaldab edastada videot MPEG-1, MPEG-2 ja MPEG-4 vormingus. Lisaks DVD’d, digitaalseid satelliidikanaleid ning reaalajas videot üle võrgu. http://www.videolan.org/

Tegemist on artikliga, mida kunagi pakkusin Arvutikasutajale aga mingil põhjusel peale positiivset vastukaja seda ei avaldatud. Mis ta ikka kõvakettariknemist ootab

Ajaloo väärtused tänapäeval

SISU: Lõpupoole vägagi segaseks minev mõttekäik, mis saab alguse ajaveebi ja ajakirjanduse vahekorrast ning mõõdab üle veebi kasvu ja tehnoloogiate lihtsust kõige tänapäevase eskalaatorina.

Möödunud aasta jooksul olen tasapisi tutvunud uuemate teoreetikutega ja nende mõtetega pressi arengu ja tuleviku vallas. Eelkõige olen vaadelnud asjakohast diskursust indiviidi seisukohast. Kui ajalugu on üks suur kordamine, siis milline ajajärk oleks vasteks praegusele kasvavale individualismile. Mõistan, et väljend “kasvav individualism” on natukene vääratud, sest a) ma ei teadvusta enda jaoks täielikult, mis asi on indivualism ja seda tänapäeva ning loomulikult ka ajaloo kontekstis ning b) mis laseb mul väita, et see juhtub just kasvavat, seda eriti veel kui kõnetandvam trend on vastupidine. Kõik kirjeldavad ennast kui “hallist massist” eralduvat aga samas käitutakse täpselt stereotüüpsetena. Mässu selle vastu olen viimasel ajal palju tunnetanud, võtame kasvõi Värske Rõhu novembrikuu numbri, täpsemalt üks kirjutis, mille rõhuasetus on küll milelgi uue proovimine aga va seppälärokkarid saavad tohlaka kirja, sest nad on mässuõhutajate asemel hoopis kaasalonkivad.

Paljud ajaveebnikud toetuvad ja nende kirjutised on ajendatud pressis avaldatule. Seal antud kajastusele ja hinnangule käsitletud teemadele/temaatikale. Mina loen bloginduse levikust välja, et lõpuks on veebiga seonduv tehnoloogia arenenud niivõrd funktsionaalseks ja lihtsaks, et maksimaalselt peab üritaja pühenduma teksti loomisele, mitte tehnoloogilise põhja loomisele. Anda head töövahendid, see on effektiivse ettevõtmise üks eeldusi läbilöögiks.

Paljudele on kasulik, et veeb aina paisub.

Paari labasema näitena kasvõi reklaamimüük erinevates veebikeskkondades ja otsingomootorite buum kogu selle andmemassi läbisõelumiseks ja indekseerimiseks. Veebi avaldamine on tehtud maksimaalselt lihtsaks (vt. WIKI arengut), et seda buumi toita. Kus nõudlust ja mängus kasu ka marginaalidele, seal kindlasti ka pakkumisi. Internett on nii paisunud, et töötati välja uus IP’de süsteem IPv6, mis kunagi asendab meile harjumuseks saanud xxx.xxx.xxx.xxx formaadi. Kes sellest midagi ei tea, siis teadke seda, et IPv6 ei ole mingisugune hype. Juhtumisi on esialgu tegemist mõtekama üritusega kui näiteks kui G3 mobiilivõrguga. Lõpus toon ka paar viidet, kust saate lugeda, mida tegi 3G buum Euroopa mobiilsidepakkujatele. Aga mitte sellest ma ei rääkinud. Küsimus siiski, kui kaugele areneb individualism ja eneseteadlikus inimestes ennem kui ühiskond kokku vajub. Kollektivism siis riigi mootorina?

Sõber Priiduga arutlesin ajaveebide ja individualismi suhet ja vähemalt mina leidsin, et kuigi tänapäeval on neldjandaks kirjaoskuseks võimekkus meediatekste tõlgendda, siis ajaloos on sellist oskust varemgi vaja läinud. Kasvõi näiteks poliitiliste jms avalduste lahti mõtestamiseks. Vaatleme näiteks mõne türanni avaldusi (võtame kasvõi Tiberiuse, Caligula või Stalini), siis alati on olnud neile omane märkide keel, mida oma heaolu nimel vaja tõlgendada. Jah, see oli nüüd demagoogiline väide.

Pilt millel kiri “expanding universe” asub järgmisel saidil ja räägib teile universumi laienemisest. Ehk kunagi hakatakse ka veebist samades märkides kõnelema.

Andmemahtudest internetis:
http://www.dtc.umn.edu/~odlyzko/doc/internet.size.pdf
http://www.sims.berkeley.edu/research/projects/how-much-info-2003/internet.htm

IPv6
http://insight.zdnet.co.uk/business/management/0,39020490,2133533,00.htm

3G tagajärjed
http://www.talouselama.fi/doc.te?f_id=537186
http://mobiil.kolhoos.ee/discuss/msgReader$1348?y=2004&m=10&d=9

Gogol Bordello ja Conan

SISU: televisioon USAs, kuidas promotavate ansamblite hulgast leiab isegi midagi huvitavat ning kuidas Conan O’Brien toetab moraalselt Soome presidenti Tarja Haloneni.

Eile (pähapäeval) vaatasime järjekordset USA telekanali NBC talkshowd – vist saab seda niimoodi kõige ilmekamalt kirjeldada. Tegemist oli 25 novembri saatega Late Night with Conan O’Brien. Formaat on sel tüüpiline USA meelelahutuslik jutu/nalja saade. Saatejuht kargleb ja kepsleb ringi ja teeb maitsetuid nalju ning lisaks on saatesse kutsutud kuulsusi, kel on parasjasti midagi promoda. Kes on kirjutanud raamatu või kellel uus blockbuster valmis. Iseloomustava märkena olgu öeldud, et tegemist on täpselt sama formaadiga nagu näiteks Tonight Show with Jay Leno.

Tüütamiseni tavapärane pilt

Meie põhjanaabrite juures on Conan tähelepanu püüdnud pideva Tarja Haloneni noriva imiteerimise eest. Vaata videot ja üht kirjutist.

Põhjuseks miks ma sellest üldse rääkima asusin on viidatud saates osalenud seekordne muusikaline külaline kes saate lõpetab. Selleks oli väga imelik ja kohati perversse väljanägemisega USA immigrantide muusikaline kollektiiv Gogol Bordello (jah, see suur vene Gogol). Esitavad nad mustlaslikku muusikat ja rütm on väga tantsima kutsuv. Soovitan uurida. nende lavaesinemine oli üsna kaasahaarav ja vähemalt nüüd kus olen nende kaks albumit läbi kuulanud olen leidnud kaaslase pidudele kus nõuks võtnud tantsida.

VIITED MIDA POLE VAJA UURIDA
AGA MIDA VIISAKUSE HUVIDES IKKAGI
LISAN:

Conani kodukas
Leno kodukas
Gogol Bordello

Kuidas kirjutan, kuidas loen

SISU: writely ja bloglines – online rakendused

Writely.com ‘ näol on tegemist WYSIWYG alusel toimiva veebipõhise tekstiredaktoriga. Täidab baas funktsioone koos tabelite ja muu sinna jurude kuuluvaga. lisaks tunnistatakse peale MS Office *.doc formaadi ka OpenOffice formaate tekstile ning revolutsiooni sooritavat OpenDocument formaati.

Kui juba WYDIWYG, siis ega erilise innovaatikaga tegu olegi, kuid, antud rakenduse kasufaktoriks on võimalus otse netis kirjutada ja töödelda erinevaid dokumente, neid muuta ja ise uusi teha ning neid siis vastavalt vajadusele parandada. Hea võimalusena on muidu MS server 2003 kasutajatele saada olev grupitöövõimalus samas ajas. Elik mitu inimest töötavad samal ajal sama dokumendi kallal (online collaboration).

Olgu veel öeldud, et kõik mu blogid on kirjutatud writelys ja siis avaldatud bloggeri keskkonda läbi writelysse sisse ehitatud ‘blog publish’ tehnikale, mille kaudu saan tähtsamad rekvisiidid määratuna saata tekste otse blogspoti keskkonda oma blogisse. Võimalusi selles keskonnas on rohkem kui ette vioitsin siin laduda. olgu öeldud veel, et kasutada saabka gmailis tuntuid siltide kleepeid, elik labeleid.

Ise olen seda juba laengute raames üsna edukalt kasutanud. Mugavam ja resursse võtab vähem kui officega jamamine.

Siit ka küsimus, miks on mul vaja pea 2 kilost 14Keek maksvat kolakat, mida kaasas tassida kui mul on writely. Kunagi olid meil märkmikud ja vihukud, nüüd lugematult kordi kallim asjapulk, millega tüüpiliselt peale kirjutamise ollakse ka MSNis. Vat see on innovatsioon!

Writely kasuks ja läpaka kahjuks räägib varguse võimalus ning kahjuks ideeline arusaam, et sinu looming ja sulle vajalik info on kelelgi teise (kellegi sulle anonüümse) hallata ja hoolitseda.

Blogide lugeja-online

Pikka aega olen blogisid lugenud kasutades firefoxis bookmarkse, kuid nüüd kus üle pika aja tegin süsteemile clean installi, siis mõtlesin writely.com pakutava peale. Seal olev andmestik ja selle säilivus ei olene sinu süsteemi stabiilsusest ja sinuuuendus- ja muutusmeelsusest. Kõik säilib sinust sõltumata. Slavestad midagi sinna ja oma tööjaamaga tee mida tahes. Tänepäeval on nagunii kilomeetri raadiuses vähemalt üks arvut, mis netis, et sealt sisse logida ja oma andmete ja sisestatud infoga edasi tegeleda.

Niisis, leidsin et BlogLines pakub sedasorti online teenust, mis oma funktsionaalsuselt ületab Google Readeri (GR).

GR viga on see, et kasutab ajburat loogikat su tellitud blogide kuvamisel, küll näitab üht ja küll teist aga kõiki korraga ei näidata. Või olen loll ja saamatu. Gmaili ja Picassa (ning ka Google Talk) kõrval ei tahaks uskuda, et tegemist on saamatu projektiga. Hetkel igatahes tundub nii. Niisis valisin bloglinesi ja olen rahul. kõik töötab nii nagu oodata oligi või vähemalt mu eeldused sellisele rakendusele on rahuldatud. Kuvatud on tellitud ajaveebid ning nende kuvamine on normaalne. Lisaks saab installida kas otse windwosi tööriistaribale Blog’ teadvustaja või saab ka otse FireFoxi vidina, mille toimele pole ma veel pihta saanud.

Kolmekümne erineva blogi puhul on see üsna kiire lahendus. loomulikult võiksin ma kasutada ka mõnd RSS lugejat, kuid nende puhul on jälle võimalus, et süsteemi uuesti paigaldamisel võib andmestik kaduma minna ja selle uuesti sisestamine on oi kui tüütu.

Esimene pääsuke

SISU: Tervitus, õnnitlus ja tutvustus

Esimese asjana tervitan teid ja õnnitlen ennast, et lõpuks olen ka mina liitunud selle n- hulgaga millesse kuuluvad on otsustanud ajaveebi pidama hakata. Ma ei ole endast arvamusel kui kellestki kellel oleks liiga palju maailmale öelda, kuid kindlasti leian siit koha kuhu avaldada sellist infot mida usun kedagi huvitavat. Loomulikult hakkan siia postitama ka pelgalt huvist mõne teema vastu. Niisis võib tekkida kaunis segapudru teemadest. Nimelt on käesoleva sajandi algus olnud mingisugune hüppelaud erinevatele IT-tehnilistele projektidele. uusi ja huvitavaid lahendusi on ilmunud hulgim. Nii võtan käsitluse alla enda arvutis kasutatavad programmid, Google’i teekond maailma domineerimisele jm huvitavat. Ühesõnaga geek ja ühiskond samas ajas ja kohas.

Jään huviga ootama hetke, mil TV3 uudised mind jälle välja vihastavad ja sunnivad arvuti taha ronima, et siia pisaraid sel teemal valada.

Kes kasutab mõnd Google rakendust ja huvitub netimaailma arengust, siis soovitan Kevin Kelleher’i artiklit Who’s Afraid of Google? Everyone. Wiredis, millest järgnevalt väikene lõiguke.

Of course, Google has always wanted to be more than a search engine. Even in the early days, its ultimate goal was extravagant: to organize the world’s information. High-minded as that sounds, Google’s ever-expanding agenda has put it on a collision course with nearly every company in the information technology industry: Amazon.com, Comcast, eBay, Yahoo!, even Microsoft.