Kolisin, … jälle
jaanuar 4, 2007
Kolisin oma kobinatega oma serverisse.
kanalnull.pri.ee
jõulud riigikogus
detsember 24, 2006
SISU: Riigikogu stenogramm
Omalõbuks ja muidu huvilisena loen ikka parlamendi stenogramme. Seekord otsustasin teile kätte tuua Jõuluvana esinemise meie Riigikogus. Üsna huvitav lugemine:
Jõuluvana
Austatud Riigikogu! Lugupeetud meedia esindajad ja Eesti rahvas! Kui austatud Toomas Varek tegi teile teatavaks, et mul on siinkohal üks väga tähtis küsimus üle anda, siis tõepoolest, selle ma siinkohal ka üle tahaksin anda.
Ma tahaksin teha suulise arupärimise Riigikogu kultuurikomisjonile ja see puudutab nimelt seda, et minu käest on päris mitmed minu head kolleegid üle terve maailma soovinud teada saada, millises kontekstis hakkab olema järgmisel aastal jõulude puhul päkapikkude töö organiseerimine. See tähendab seda, et kas me võime päkapikkudena kasutada edaspidi ka ekspertide abi või me peame me kõik sunderakonnastama. Palun vastust hiljemalt selle aasta jooksul. Tänan teid!
Aga et see asi juba niimoodi on läinud, et rohkem sellisele jõulumeeleolule vastu minna ja teid ennekõike väikeste meenetega, selliste heade tegude eest sooritatud tänudega meeles pidada, siis siinkohal on mul loomulikult nagu varasematelgi aastatel kaasas väikene kingikott. Ma pean ütlema muidugi, et see kingikott ja selle koostamine läheb iga aastaga mul järjest raskemaks ja järjest keerulisem on seda sisu kokku panna. Seda sellel lihtsal põhjusel, et nii suures hulgas kohtade vahetusi ja vangerdusi, uute inimeste sisse- ja väljatulemisi ei ole Eesti taasiseseisvunud aja jooksul mitte kunagi olnudki. Kogunisti 76 inimest on selle aja jooksul sisse ja välja käinud. Uskuge, see lööb ka kogenud jõuluvanadel, ja mis seal rääkida väikestest päkapikkudest, selle kaardimajakese suhteliselt sassi. Aga see ei ole noomimine, on jõuluaeg ja ma tahan teile head rahulikku jõuluaega soovida.
Mul on sedapuhku, ma võin meediale kohe öelda, et täna saavad kingitused kõik Riigikogu liikmed ja ma annan need üle kohvikus. Sellepärast et võib-olla Ilves teile kõigile ei anna, siis annab jõuluvana, saate helkurid, et midagigi külge riputada. Aga mul on siin mõningad kingitused kaasas ja see järjekord ei olegi muud, kui ma vaatan, mis järjekorras ma nad siit kotist kätte saan.
Niimoodi, palju siin saalis jahimehi on? Tõstke käed püsti. Terve fraktsiooni jagu. Te ju teate küll, mis asi see on, eks ole ? peibutuspart. Jah, see on peibutuspart ja ma tahaksin selle üle anda Ivari Padarile, sellepärast et teil on neid peibutusparte lähenevate valimiste eel kõige rohkem vaja, niisuguseid jutte olen ma kuulnud olevat. (Aplaus saalis.)
Isamaa ja Res Publica liit, Taavi- ja Tõnis-poiss tulge siia! Teie olete öelnud, et õnn ei ole rahas. Olge head, palju teil on, pange see kahepeale kohutud raha siia sisse ja vaadake, kaua te nüüd ilma selleta hakkama saate. (Aplaus saalis.)
Reformierakond, see on see erakond, kus on juba neli inimest, kellelt on saadikupuutumatus ära võetud. Ilmselt hakkate edaspidigi üsna korralikult kolki saama. See on selleks, et te saaksite oma nägu kaitsta. (Naer saalis.) Ja võib-olla sellel viiendal nii hästi ei lähe, et äkki on juba vaja hakata pildiga harjuma. (Aplaus saalis.)
Keskerakonna fraktsioon. Neid on ikka süüdistatud sellises idasuunalises liikumises. Mul on seepärast kaasas Ida-Hiina ketsid. (Aplaus ja naer saalis.) Ilusad punased ka, jah. Need on sellepärast teile, et ma olen lugenud ja vaadanud neid gallupeid, et te hakkate oravatest maha jääma. Nüüd peate, on kaks varianti, kas hakkame trenni tegema või lihtsalt jalatsid ära vahetama, et mugavamalt liikuda. Häid jõule! (Aplaus saalis.)
Lõppev aasta on olnud kõige raskema ja pisaraterohkem loomulikult Rahvaliidule. Siin on olnud ikka süüdistusi nii- ja naasuguseid, niipalju kui mina olen Jõulumaa meediat jälginud, siis siin samas majas pidi olema üks päris kuri inimene. Sibul, kes Rahvaliitu kiusab kohe nii, et kohe valus on sellest lugeda. Et ma tõin teile kingituseks koti sibulat (naer saalis), et saate aastavahetusel hakkida ja harjuda sellega, et see võtabki pisara silma. (Aplaus saalis.)
Siin on veel paar isiklikku asja ka. Kas Truu on siin saalis? Ma tõin sulle uued passikaaned. Mulle öeldi, et sa ei ole enam väga truu. (Aplaus ja naer saalis.) Ja mul on üks binokkel ka kaasas. See läheb minu lemmik Riigikogu liikmele, sellepärast et tema on jäänud hästi iseseisvaks ja pole veel n-ö kellegagi enda saba sõlme pannud. Liina Tõnisson, sulle, et sa saaksid sealt (aplaus saalis) vaadata,…. et mis nad teevad…. (Liina Tõnissoni vastust ei ole kuulda.)
Ja aasta populaarseim nali tuleb ikkagi ära teha, kas Tiit Niilo on siin? Näed, Tiit, tubli. Kuule ma sain defitsiidi korras leti alt. (Naer, aplaus saalis.) Ole hea, tee lahti ja ütle, kas tegemist on ehtsa kohukesega. (Repliik saalist ? Vaata säilimisaega.) No hammusta! Ma vaatan, kas mul, ei näe, vana silm ei näe, ongi vist kõik, ongi selleks korraks kõik.
Hääd Riigikogu liikmed, soovin teile, teie peredele, teie lähedastele, teie sõpradele ja kõikidele inimestele, kes teid armastavad, kes teid usaldavad ja kelle heaks te olete palju selle lõppeva aasta jooksul korda saatnud, aitäh, kõikide väikeste laste poolt. Aitäh, vanade inimeste poolt, aitäh, noorte perede poolt ja aitäh nende poolt, kes võib-olla on saanud teie vastuvõetud otsustest või teie mõtetest, omale mõne sellise mõttegi, mis on pannud teda mõnelegi asjale teistmoodi vaatama.
Suur aitäh teile teie ilusa ja tõhusa töö eest! Soovin teile ilusat ja rahulikku jõuluaega ja kutsun teid puhvetisse väikesele tervitusjoogile. Nagu ma alguses ka nimetasin, et võib-olla presidendil sel aastal ei jätku kõigile ordeneid, siis mina annan teile helkurid, et te oleksite valimiste eel ja sellel pimedal ajal kõigile kättesaadavad ja nähtavad ning mis peaasi, elusad ja terved. Aitäh teile veel kord ja ilusat, rahulikku jõuluaega teile ja teie peredele! (Aplaus saalis.)
gud jul
detsember 23, 2006
Pangatervitus
22. detsember
arvel -760 krooni
õppelaen oo õppelaen
last
detsember 18, 2006
SISU: …and yet another…
Hakkasin järjekordse social-networking’ tüüpi teenuse fänniks
Tegemist siis teenusega a la pandora.com ainult… et parem… kõvasti… parem
Soovitan näperdada natuke, ma lühikese ajaga 9 fänni juurde saanud. Mõned olid skeptilisemad kui teised aga tasapisi harjuvad ja mõistavad millega tegu. Niisis.
…avastamisrõõmu teilegi
PS! ainult sellest ma loll aru ei saa, miks ta mulle mu ‘recomendations’ raadius Brian Enot tahab lasta…
Aitäh Terje
www.last.fm
või kes soovib kutset, kommenteeriga
lugemisvarast
detsember 17, 2006
SISU: loen raamatut. Valgustab ja õõvastab aga aitab aduda inimesi
Käesoleva aasta alguses jäi raamatupoes silma punane ja kallis (ca 400 krooni) raamat
‘Seksuaalsus eestis: Ajalugu. Tänapäev. Arengud”

Ma pikalt aru andma raamatu sisust ei hakka, aga sügavalt soovitan. Realistlik ja mõnele ka võibolla jahmatav pilt eesti elanikest. Ei ole kirjeldatud ainult rasedusega seotut ja vägistamis/ahistamise lugusid, kuid igatahes kohati on raske lugeda. Olen kunagi midagi taolist inglaste kohta lugenud ning mõlemad n väga avardavad. Nüüd sooviks vaid kätte leida mõnd eestlase psühholoogilist uuringut. Ehk saab pildi veel täiuslikumaks.
PS! Olen alati teadnud, et mehed on nõrgem sugupool…
edasi
detsember 12, 2006
Kui ma nüüd ütlen, et peale Kruuda selgitust meedia omandamise kohta ma kuulutan ühepoolse moratooriumi Kalevi kaupadele, kas mind siismingil viisil represseeritakse? Järgmise postituse kontekstis siis?
Larko postitus ajaveebnike olukorra üle erinevate riikide ja praktikate näitel
Millises riigis on asjaosalistel keelatud oma kohtuasja avalikult kommenteerimast, ehkki kohus ise eneses on avalik? Milline riik on kehtestanud rängemad reeglid anonüümsuse kohta internetis kui need, mida Hiina alles kaalub? Millises riigis blogimine on kallis lõbu, kuna iga kriitilise arvamuse avaldamise puhul tuleb rasvaste kohtuhagidega arvestada?
Millises riigis tuleb lausa Orwelli Tõeministeeriumi kombel ettevaatlik olla, et veebis avaldamise hetkel tõele vastavad andmed ka igal tulevasel hetkel päevakohase tõega kooskõlas oleksid? Millises riigis pole tavatu, et ministrid blogijaid kohtusse kaebavad? Millise riigi ministrid nõuavad kohtu abil oma advokaaditasude kinni maksmist selle asemel et oleksid lihtsalt blogijale meili saatnud ja palunud tal riivav pilt maha võtta?
Ei, see riik polegi Valgevene, Kuuba ega Põhja-Korea. Ma polekski mures, kui mõnest nendest siin jutt käiks. Mures olen sellepärast, et see riik on Euroliidu järgmine eesistuja, kellel seni olnud kombeks oma sõna maksma panna.
Vorsicht, Europa! Die Deutsche Ratspräsidentschaft ist bald da!
Olen nüüd mõningale selgusele jõudnud. kanal Null jääb surnuks ja arvatavasti kolin terve käesoleva ajaveebi kõige täiega enda *.pri.ee domeeni alla.
Lisaks. Seoses Silver Meikari (vt www.meikar.ee) kampaanias tööle asumisega ei ole aga aega, et seda kõike praegu teha. Seniks suhelge minuga Skype (ilmar.mihkelsoo) või Gtalki kaud. Jälgige pressi kah
fin
november 24, 2006
olen praegu mõttel, et lõpetan aktiivse blogimise. Ei viitsi isegi enam seda eksistentsialistlikku jama lugeda. Kui päike tõuseb, siis ehk jätkan kunagi. kusagil mujal
õhtu
november 23, 2006
SISU: Väike ülevaade tegemistest
Kui aus tohib olla ilma, et keegi seda nõmetsemiseks peaks? Loomulikult tuleb kasuks diplomaatia, kuid diplomaatia ainus eesmärk on jällegilihtsalt heade suhete hoidmine peale ‘aususe’. Loomulikult on siin mängus ka osapoolete ajalugu ja eelsoodumised ning lihtsalt viitsimine.
Eniveis tänaõhtusteks filmideks olid Murnau Faust ning Griffithi The Birth of a Nation mida kunagi ka ETV ekraanilt nähtud. Mõlemad filmid tasuvad igatahes meelde järmist ning kunagi ülevaatamist- Tummfilmide juures on mind alati paelunud süžee nähtav lihtsakoelisus ja samassuur võimekus kuvandite vaatajale edasi kandmiseks. Selle tõttu on mulle alatiseks lemmikuks olnud Buster Keatoni The General, mis on naljakas ja kaasahaarav. Kuigi jah Keatoni puhul on rohkem tegemist kinoga, mida sai kunagi peetud heaks pühapäevasekspäevafilmiks soome kanalilt (Yle 1st vist). Ja kui nüüd mõelda, siis tegelikult tunnen sellisest päevast isegi puudust. See seostub lapsepõlve ja Saue Kütise tänava korteriga (ammu-ammu kadunud ajastu).
PS! Kui keegi viitsib, siis ehk kommenteerib mõnd endale silma jäänud tummfilmi? Või siis ka Film-Noir’. Kujutan ette et Agnele meeldib Bogart (või valetan?)? Joelile Sunset Blvd. Samas kujutan jällegi veel ette, et see kollektsioon prantsuse erootikafilmidest on vähemalt paarile mu tuttavaist tummfilmidega seotud elamuste tipuks.
SISU: ekspromt etüüd öösel kõrvaklappides ja pimedas toas istudes
Kuidas selgitada inimesele minu ja sõnatu muusika vahekorda. Miks peaks tüüpilise kultuuritaustaga inimene uskuma, et muusikas ei ole sõnad need mis mõtet peale meeleolu edasi annavad? Nende jaoks on muusika ‘ab libitum’ (originaalis küll esitaja vaba tõlgendus tempo ja meeleolu osas, kuid minumeelest vägagi tänapäeva üle kantav. Mõistame ja tajume ju me kõik muusikat erinevalt ning ühiseks nimetajaks võiks siinkohal pidada inimese enda empiirikat. Kuigi jah. sama palju on erinevat muusikat kuulates a priori määratud millist tundmust need helid meis esile toovad.
Minu sellisel mõtteraendusel on kaks algust. Üks onpaari nädala tagune avastus, kus peale kolimist otsustasin oma muusikakollektsiooni ka kuulama hakata, sest nädalad ennem kolimist hakkasin netist massiliselt erinevat muusikat tõmbama kartuses, et uues korteris jään nö isolatsiooni (silmas pean siinkohal siis vaimset isolatsiooni, kus esialgsel neti puudumise tagajärjel tekib olukord, et mu arvuti ja raamaturiiul ei sisalda midagi märkimisväärset või intrigeerivat). Sedasi siis asju kuulates ja neisse süübides avastasin Raimo Kangro klaveripala ‘Saraband’ (Süidist Op. 1). Seda kuulates tekkis eriline deja vu kuuldu ja hinge vahel. Mingisugune teineteise mõistmine, midagi isiklikku.
Teine episood toimus mõni päev tagasi kus suure üllatusena avastasin, et kunagi ühele armastatud neiule kingitud Pärdi plaat (Fratres + cantos in memoriam Brittenile) ei leidnudki oma tolmust lõppu kuskil sahtli põhjas. See nagu iseeneslikult tõestas mulle, et mul on õigus. ma ei mõista sõnu aga ma mõistan muusikat. Kui nüüd keegi ütleb, et aga muusika ei jutusta mingisugust lugu, siis vaidlen vastu. Sõnad on fantaasia, kuid muusika on teekond. Oma mõtetes, soovides ja ka ihades rändamine on üks vägagi huvitav ettevõtmine.Natuke labastades, kuid siiski. See ei ole küll meditatsioon aga see siiski on meditatiivne. Vähemasti aitab see oma peas ja hinges selgusele jõuda (noh, mõnikord).
Lisaks. Kas romantilise muusika eelistamine on mingisuguse sisemise või hingelise nõrkuse tunnistajaks? Siin ongi minu jaoks kaks äärmust, ma kuulan tohutus ajalises kvantiteedis Sibeliuse Esimest sümfooniat ja -viiulikontserti vastukaaluks Šostakovitši keelpillikvartetile ja Ligeti ning Gorecki… ‘asjadele’.
Kui ma nüüd veel India citarist aru saaksin, ehk hakkaksin ka hippindust austama.
Muideks eelmise mõttelõnga tõi teieni jällegi sõbranna Mari, kes avastas india tantsu. Omakorda sellekaudu avastasin end mõttelt, et kuigi muusika on mulle sõdamelähedane, siis seda on ka ju tants, eriti veel kui mõelda millist vaimset rahuldust ma moderntantsu vaadates olen saanud. Kõlades naiivselt, kuid siiski. Peab ka tantsuga seonduvat uurima! <kes vihkab hüüumärke? Õige. Ilmar
Muusika mida kuulan aitab vältida sellist visualiseeritud pilti, kus istun keset tühja kõrbe suur küsimärk peakohal. Ilmne segadus.
midagi magusat tahaks
päriselt
Mälu peale esitan siin ühe geniaalse luuletuse, mida Pierre’s Vikerkaart lehitsedes tabasin
1944 1945
sõda sõda
sõda sõda
sõda sõda
sõda sõda
sõda mai
sõda
Sõda
sõda
Sõda
sõda
Sõda
sõda
slb
november 15, 2006
Homme toimub eha tn 33 soolaleib, kes loevad ja mu numbrit teavad, lugege end kutsutuks. Alguspunktiks ametlikult 19, ise jõuan sinna peale Keemiaringi tasuta kino nii peale kaheksat.
mõt
november 14, 2006
Mari oli nii lahke ja tõi mulle Tallinnast selle kuu BBC Music magazine’ ning, mis mina sealt loen. Väga suur osa ajakirjast on seekord pühendatud Ameerika klassikalise muusika maastikule (inglise keeles oleks see vist ‘American classical music scene’). Täpsemalt minevikule ja olevikule ja lootust täis vaatega tulevikku kirjeldatakse IIms’ini jõudvast euroopast USAsse emigreerunud heliloojate (Stravinski, Schonberg, Britten …) tegevusest ning sellest, kuidas nende. st täpsemalt nende varjust ja tegevusest kasvas välja uus modernistide põlvkond. Aga olen nüüd natuke pikale venitanud. Artiklites tuuakse välja viimaste aastate langustrendi kontsertite ja loomingu osas, mis on nüüd lõpuks jälle kreenis positiivselt. leidsin väga huvitavaid ja intrigeerivaid kirjeldusi praegustest trendidest ning, mis mind kirjutama ajendas oli üks väide, et heliloojad loovad muusikat mida inimesed kuulata tahavad. Mõelge, meil tähendaks selline lause seda, et teatrid toodaksid vaid jante ja muusikale ning oleksid nö rahvateatrid ja OI see on halb (ilma irooniata). kuidas on võimalik, et raha ja kasumi survel võivad kaks kultuurimaastiku nii erineva iseloomuga olla, et ühes on spekter niivõrd laiem mahutades janti ja kvaliteeti ning teises mahub lavale ja eetrisse vaid just labasus? Igatahes soovitan teil lugeda Akadeemia teatri aasta erinumbrit (2006. aasta number 11) viidates seal ilmunud kirjutisele Luule Epnerilt (Luule Epner – Murrang teatriesteetikas ja Evald Hermaküla lk 2438-2449).
Natuke edasi liikudes peitub siin teatav konflikt. Minu hea tuttav ja kursavend Ragnar Siil kirjutas mõningane aeg tagasi loomemajandusest. Meil tähendaks isemajandav kultuur vististi seda, et kunstist pole haisugi. Lisaks veel kultuurieliidi vastavasisuline ja paraku põhjendatud kartus. Seal samas Akadeemia numbris kirjutab Toompere ka projektiteatri ja individuaalsetarengut võimaldava teatri erinevustest.
Huvitav, millal tuleb eliit selle peale, et peale Konrad Mäe loomingu omamist on klassi võrra prestiižikam hoopiski heliloojatelt loomingut tellida (‘to commission a piece’ kui keegi paremat tõlget oskab anda) ja sellega ajalukku end kirjutada?
laupäevane rongisõit
november 8, 2006
SISU: rongiga ei ole kunagi igav
Laupäeval oli vaja korraks Tallinnasse põrutada. Istutasin end hommikul kella 8:06 väljuva rongi peale. Esimese asjana ütles konduktor, et Tamsalus toimub ümber istumine bussidele ja rong väljub uuesti Tapalt. Ja muideks, kui tartus oli hommikul nö meeldivalt jahe, siis Tamsalus seda enam valetamata väita ei saanud. hanged olid 2/3 kõrgemad ja kohevamad ning temperatuurid vaatamata päikesepaistele samuti võrreldamatult talvelikumad kui koduses Tartus.
Bussid olid Tapa Autobussijaamast vms asutusest, millega sõjaväe ajast üpris tuttavaks olin saanud. Nö ‘omad poisid’. Aga sellegipoolest nautisin võimalust heita pilk sellele linnale, mis oli mulle ,küll vaheaegadega, koduks üle kümne kuu. Meenutasin vaikselt omaette ka esimest lund sõjaväes. oi kuidas ma oktoobri lõppedes külma tulekut kartsin. Kujutasin ette end kuskil metsas hanges lamades külmetamas. Kuid polnud see nii hull miskit. vastupidi, kui lumi oktoobri keskel järjekordse metsalaagri esimesel õghtul vapralt sadama hakkas kujunes see hoopis üheks mu parimaks päevaks. helistasin Agnelegi ja jagasin oma rõõmu.
Eniveis
Jõudnud lõpuks Tallinna olin Saue rongist maha jäänud ja pidin 40 minutit järgmist ootama. Seekord ma mulle Balti Jaamas antud ajaveetmise võimalust väga ei nautinud… Aga üle ma selle siiski elasin. Astusin järgmisse rongi ning üllatus-üllatus. pääskülas tabas mu kõrv nõukogude ajast nii tuttavat lausekatket ÜMBERISTUMINE…
veetsin oma aja Sauel ära ja asusin tagasi teele. Elektrirongis seiklusteta ning Tartu kiirrongi istudes teatas juht, et seoses nende kurikuulsate vagunite rajale tõstmisega rong Tapalt edasi ei sõida. Tapalt tartusse viiakse meid bussiga. Puht juhuslikult istusid minu ette Reet ja Ursula ning vähemalt oli nendega seigelda vägagi lõbus. Sellised totakad sahmerdajad.
Aga tähelepanekuid kaaskodanike suhtes, küll suudetakse ikka iga asja pärast närvi minna.Inimesed jälgige uudiseid ja liitke 2+2=4, siis saate ehk isegi aru mis ümberringi toimub…
PS! Eile esitasin avalduse Reformierakonda astumiseks, kuid see ei tähenda et käesolev blogi poliitilisemaks muutuks. Mul on enda veendumused ja seisukohad juba aastaid välja kujundatud ning sõbrad/tuttavad on nendega kursis. Olen üks ‘kuradi liberaal’, kes väljas olles inimestega vajeldes jõuab alati selleni, et poliitikud on ausamad kui minuga vaidlusesse asunud sageli liiga tendentslikud inimesed, kes argumentiteda lihtsalt suud pruugivad ja seeläbi enda pseudointelligentsi kergitavad. Urr!
